Kohvi kasvatamine

Kohvi kasvatamine

Kohvipõõsas peab kasvama 3-4 aastat enne kui  põõsalt saab esimese saagi. Täissaagikuse saavutavad kohvipõõsad 7-8 aastaga. Ühe põõsa saak aastas on ligikaudu pool kilo kohvi.

Kohvipõõsad on väga külmaõrnad ja nad vajavad kasvamiseks ühtlaselt sooja kliimat. Kõige paremat kohvi saadakse kohvipõõsastelt , mis kasvavad kõrgemal kui 700 meetrit merepinnast.

Kohvipõõsa vili – mari – on umbes kirsisuurune luuvili. Ühes viljas on tavaliselt kaks nn kohviuba. Mõnes viljas võib leiduda ka ainult üks kohviuba.

Saak

Kohvivilja küpsemiseks kulub 8-9 kuud. Üldiselt on kauem küpsenud viljadest saadud kohvi parem. Kuigi on olemas ka koristusmasinaid, korjatakse enamus kohvisaagist käsitsi.
Kohviubade eraldamiseks kohviviljast on kaks viisi. Neist ühte nimetatakse märgmeetodiks, teist aga kuivmeetodiks ja meetodist sõltub saadava kohvi maitse.
Märgmeetodit kasutatakse seal, kus on palju vett saadaval, nagu näiteks Kesk-Ameerikas ja Kolumbias. Värskelt koristatud kohviviljad puhastatakse lehtedest ja varrejääkidest, misjärel kohe eemaldatakse kest ja viljaliha. Järgmiseks kääritatakse kohvivilju 12 kuni 36 tundi. Kääritamisel tekib kohvi hapukas maitse.
Järgmine samm seisneb ubade pesemises, loputamises ja kuivatamises. Ubasid katab nahkjas kest (“pärgament”). See kest eemaldatakse enne ubade sorteerimist.
Kuiva meetodit kasutatakse seal, kus vett on vähe, nagu näiteks Brasiilias. Ka kuiva meetodi puhul eemaldatakse peale koristamist lehed ja varrejäägid. Seejärel loputatakse kohvivilju kitsastes kanalites voolava veega. Samal ajal eraldatakse küpsetest viljadest toored kohvimarjad.
Seejärel jäetakse kohviviljad kivist või betoonist pinnale päikese kätte kuivama. Ühtlaseks kuivamiseks pööratakse ja liigutatakse kohvivilju mitu korda päevas. Ööseks kogutakse kuivatatavad viljad kokku ja kaetakse.
Kuivamiseks kulub 1-3 nädalat, selle aja jooksul muutub lihakas viljaosa tumedaks ja tõmbab kokku. Järgmiseks eemaldatakse kuivanud viljaliha ja nahkjas kest, misjärel kohvioad sorteeritakse.

Puhastamine

Järgmiseks puhastatakse kohviubasid mehaaniliselt – eemaldatakse ubadele jäänud kestaosad ning lõhenenud, puudulikult arenenud või halvasti värvunud oad. Mõnikord puhastatakse ube käsitsi.

Sorteerimine

Lõpuks sorteeritakse kohvioad suuruse või muude kvaliteedi seisukohalt tähtsate näitajate järgi.

Proovi võtmine

Igal hooajal on kohviubadel pisut erinev maitse, mistõttu võetakse igast kohvisaagist proove ja otsustatakse selle põhjal, milliseid kohvipartiisid osta. Kui kohviubade saadetis kohale jõuab, võetakse sellest uuesti proove, et leida õiged vahekorrad kohviubade segamiseks tootmises.
Kohvi degusteerija hindab kohviubade välimust, lõhna ning seda kui ühtlaselt täiuslik või hapukas on maitse.

Segu valmistamine

Parim maitse saadakse erinevate omadustega kohviubade segamisel. Brasiilia kohvi on pehmemaitseline ja sobib segudesse põhikomponendina.
Kohvisegu viimistletakse lisades tugevama aroomi ja hapuka maitsega kohvisorte, mis pärinevad peamiselt Kolumbiast, Kesk-Ameerikast ja Keeniast.

Röstimine

Kohviubade röstimisel vabanevad spetsiifilised maitse- ja lõhnakoostisosised, mille tulemusena  omandab kohv iseloomuliku maitse ja lõhna. Kui kohviubasid liiga tugevalt röstida, muutub maitse kibedaks ja vihaks, ei teki täiuslikku lõhna ega täidlast maitset.
Kui kohviubasid vähe röstida, ei teki kõiki lõhnakoostisosiseid ja ka maitse jääb nõrgaks. Oleme muutnud oma südameasjaks kohviubade hoolika röstimise, et tagada kohvi parim maitse ja sobiv kangus.

Jahvatamine

Erinevad kohvi valmistamise viisid nõuavad eri jahvatust. Kohvi ja vee kokkupuuteaeg määrab jahvatusastme. Mida pikem on kohvi ja vee kokkupuuteaeg, seda jämedam peab olema jahvatus, et valmiks parima lõhna ja maitsega kohv.

Pakendamine

Kohvi on väga tundlik õhuhapniku toime suhtes. Seetõttu on väga tähtis, et kohvi pakendataks ilma hapnikuta keskkonda ja et pakend oleks kindel tõke kaitseks õhuhapniku eest. Kohvi pakendatakse kas vaakuumpakendisse või lämmastiku keskkkonda.

Ost ja valik

Kohvi valimisel on tähtis teie isiklik maitse-eelistus, kohvi valmistusviis ja vee kvaliteet.

Maitse
Kohvi maitse-eelistused on väga isikupärased ja sageli sõltuvad ka harjumusest. Samuti on oluline kus ja kuidas kohvi juuakse. Hommikuti võidakse eelistada pehmema maitsega kohvi. Pärast vürtsikat ja tugevat einet, sobib kangem kohv jne. Seepärast on hea proovida erinevaid saadaolevaid kohvisegusid: filtrikohvi, kanget türgi kohvi, lahustuvat kohvi, espressot – heledama ja tumedama röstiga kohvi jne.

Valmistamine
Valige kohvi jahvatus vastavalt valmistamisviisile. Keedukohvi türgi kohvi valmistamiseks, filtrikohvi filtriga kohvimasina jaoks, jämedam kohvijahvatus keetmise teel valmistamiseks, lahustuv kohvi kiirkohvi valmistamiseks, presskannukohv presskannus kohvi valmistamiseks jne. Mokakohvi ja espressokohvi kasutatakse mokakohvikannudes ja espressomasinates.

Vee kvaliteet ja kohvi annustamine
Vee karedus ja muud omadused mõjutavad oluliselt kohvijoogi maitset. Vee omadused on piirkonniti väga erinevad.  Sobiva kohvisegu ning õige koguse leidmiseks tuleb lihtsalt katsetada.

Valmistamine

Puhtad seadmed
Vana kohvi jääk ja puhastamata kohvi valmistamise seadmed annavad ka värskele kohvile ebameeldiva maitse. Veenduge enne kohvi valmistamist, et kohvianum ja kohvifilter on korralikult puhastatud. Kohvianumat pestakse seebise veega ja loputatakse korralikult. Kohvimasinast tuleb korrapäraselt eemaldada veest tekkinud sade. Veest tekkinud sadet saab eemaldada happe ja veega, näiteks äädikat kasutades. Pärast sademe eemaldamist tuleb kohvianumat põhjalikult loputada.
Külm värske vesi
Laske veel natuke aega kraanist joosta ja täitke seejärel kohvianum värske veega. Torustikus seisnud vesi ei ole hea maitsega. Arvestades, et kohvi koosneb 98,5 protsendi ulatuses veest, on selle kvaliteet väga oluline.
Annustamine
Soovitame anustamiseks kasutada Löfbergs Lila mõõtlusikat. Rusikareegel on järgmine: üks mõõtlusikatäis (ligikaudu 7 g) ühe tassi kohvi kohta (ligikaudu 150 ml). Kui te armastate kangemat kohvi, valige pigem tumedam röst, mitte suurem kohvikogus.
Õige kohvivee temperatuur on 92-96 °C
Hea kohvi valmistamiseks peaks vee temperatuur olema 92-96 °C. Selline vesi toob kõige paremini esile meeldiva maitse ja aroomi kuid ei tõmba kohvist välja kibedat maitset.
Valmistamisaeg
Et kohvi saavutaks õige kanguse, peaks see kuuma veega kokkupuutes olema 5-6 minutit. Lühema ajaga tuleb kohvist välja pigem kibe maitse. Sobiv kogus on korraga valmistada 6-8 tassitäit kohvi.
Soojas hoidmise temperatuur 80-85 °C
Ärge hoidke kohvi soojas üle 30-40 minuti. Kohvi tuleb juua värskelt! Kui siiski osutub vajalikuks kohvi soojas hoida, peaks temperatuur jääma vahemikku 80-85 °C. Kui kohvi kohe ära ei jooda, võiks seda hoida termoses. Ärge kunagi soojendage üles jahtunud kohvi!

Säilitamine

Korralikult hoiustatud kohvipakk säilib pärast avamist 10-14 päeva. Kohvi tuleb hoida jahedas ja kuivas kohas, soovitatavalt külmkapis. Kohvi säilib kõige paremini korralikult suletud originaalpakendis.
Abiks võib olla ka korralikult suletav karp, kuhu tuleb kohvi asetada originaalpakendis. Mitte mingil juhul ei tohiks kohvi pakist välja puistata. Lahti jäetud pakendis, kus kohv puutub kokku õhu ja valgusega, kaob selle meeldiv maitse ja aroom juba tunni ajaga.